Veinimaailmaga käib tihti kaasas ajast ja arust arusaam, et see maailm on väga peen ja nii keeruline, et pole mõtet üldse süvenema hakatagi. Muidugi on vein maitsekultuuri tähtis osa ja sommeljeedele töö, aga see kõik ei pea olema igapäevaelus nii tohutult keeruline. Oluline on see, et maitseks hästi ja sobiks toiduga valatult kokku. Ja nagunii on alati olulisem see, kes on laua ääres, mitte see, mis on laua peal.
Siit leiad viis kindlat nippi, kuidas veinimaailmas mitte ära eksida. Üldistatult.
Mida soojemas kliimas on viinamarjad kasvanud, seda ümaram ja magusam on vein.
Võtame näiteks Austraalia. Kuum. Võrreldes Prantsusmaa või Saksamaaga vähem kuivad/happelised veinid. Loomulikult on siin palju erandeid, aga me räägimegi suurest pildist.
Näiteks punane vein Austraaliast Wyndham Bin555 Shiraz javiinamarjast on täpselt selline päikseline ja ümar.
Gramm kuivem on see prantslane Bonpas Cotes du Rhone, viinamarjad Grenache, Syrah, Mourvèdre ja Carignan.
Mõlemad veinid on saanud paraja koguse päikest. Vaatame, mis saab Euroopa viinapuudest kui kõrbelikud ja kuivad suved jätkuvad.
Veinide maailmakaart
Valge veini puhul võiks öelda, mida külmem seda parem. Klaas võiks väljast vesiseks tõmmata. Kuna keskküte huugab ja õueski tihti soe, siis valge vein ja eriti vahuvein – hoia külmikus 5-6 kraadi juures. Kui esimesed klaasid valatud (kalla klaasi vähe, saab ju külma juurde valada), siis hoia pudelit jää-ämbris või külmikus. Näiteks see valge vein Prantsusmaalt Hugel Alsace Tradition tahab kindlasti õigel temperatuuril serveerimist, nii ta on lihtsalt täpselt õige.
Punane vein läheb temperatuuri alanedes kergemaks. Ehk kui tegu on väga tummise punasega, siis tema võib liiga soojalt serveerides tunduda aroomilt liiga „alkohoolne“. Punaseid võiks serveerida külma toa temperatuuril.
Võtame näiteks selle Villa Annaberta Amarone della Valpolicella, sooja toa temperatuuril võib jääda veidi alkohoolseks, aga jahutatult palju kergem.
Head kvaliteetsed klaasid võivad ka nigelast veinist täitsa hea veini välja võluda. Loomulikult pole koduses majapidamises ruumi igale viinamarjale oma klaasi ostmiseks. Mõttekas on osta ühed kvaliteetsed universaalsed klaasid, mis sobivad nii valgele, punasele kui ka vahuveinile. Ja asi vask. Las restoranid hoolitsevad pika klaasirivi eest.
Vahuveini puhul on nagunii suur trend see, et kitsas klaas on ajalugu. Vahuvein avab end paremini klaasist, kuhu inimese nina ka sisse mahub. Näiteks see Laurent Lequart Reserve Brut šampanja maitseb valge veini klaasist paremini kui kitsast.
Universaalsed klaasid, mis sobivad nii valgele, punasele kui ka vahuveinile
Jäta lemmik viinamarjad, piirkonnad või tootjad endale meelde. Kohe väga lihtne orienteeruda. Valgest meeldib see ja see, punasest see ja vahuveinist on lemmik näiteks prosecco.
Tänapäeval on ka väga palju rakendusi, mis jätavad lemmikud sinu eest meelde.
Näiteks on üks üsna universaalne punane vein Ripasso, no sobib nii paljude olukordade ja söökidega, kerge juua, ei ole liiga tanniinine. Eriti see Villa Annaberta Valpolicella Ripasso Superiore.
Kõige lihtsam meetod. Ühe ja sama piirkonna vein ja toit sobivad kokku. Seda sobivust on ju kohalikud veinimeistrid ja kokad peenhäälestanud pikkade ja produktiivsete aastakümnete jooksul.
Ulukid ja tomatised pastad sobivad Toskaana punasega väga hästi – nende sobivust on proovitud läbi ajaloo tuhandeid kordi. Pole midagi öelda, see Villa Antinori Chianti Classico Riserva on puhas Toskaana köögi punane vein.
Veinimaailm on osa maitsekultuurist. Kvaliteet maitseb.
