03.23
Jah, džinnimaailm on endiselt väga ideederohke ning täis häid maitseid nii lähemalt kui kaugemalt. Niisiis, džinni luuakse maailma igas nurgas ning põnevatest ideedest puudust ei tule. Võib julgelt väita, et nii palju head džinni kui praegu pole maailmas kunagi loodud. Vaatame veidi lähemalt ja uurime, millised põnevad tegelased ehivad meie kaupluste ja e-poe lõputuid riiuleid. Ootamatud koostisained ja trikid Saksamaalt Kadakamarjad, tsitrusteliste koored, koriandriseemned, angeelikajuur, pipar ja maitsetaimed käivad tihti džinniretseptiga kaasas. See on aga alles asjade algus. Vaatame lähemalt Simsala Gini Saksamaalt. Maitses domineerivad kadakas, lavendel, ploom, ürdid ja lilled. Järelmaitse on pikk, kergelt vürtsika lagritsa ja tsitruse nootidega. Kõlab ju imeliselt? Tooniku lisamisel muutub sinist värvi džinn violetseks ja seda täiesti looduslikult. Seda efekti põhjustavad sinise häbeoa õied, toonik on happeline ja see reageerib õitega ning maagiline värvimuutus leiabki aset. Põnevust terveks õhtuks ning mis kõige parem – Simsala džinniga džinn ja toonik maitseb väga hästi. Tere tulemast Jaapanisse Jaapan on lisaks kuulsusrikkale viskimaale ka tõusva päikesega džinnimaa. Võtame näiteks Tenjaku Craft Gin. Koostisainetes räägivad oma põnevat lugu yuzu (Jaapani tsitruseline, maitseb nagu segu laimist, greibist ja mandariinist), virsik, sansho pipar ja roheline tee. Tegu on džinniga, mis on võitnud palju rahvusvahelisi auhindu. Jaapanlaste peenetundeline käekiri ja pikad erinevate kangete jookide destilleerimise traditsioonid ja oskused on kõik ühte pudelisse kinni püütud. Lõpetuseks Norra Skagerrak Gini koostisosad on inspireeritud Põhjamaade taimedest ja Skagerraki merest, samas jäädes truuks klassikalisele London Dry džinni maitsele. Pudeli disain on samuti inspireeritud meretoonidest – imekaunis sügavsinine uhutud klaasi meenutav pudel. Skagerraki maitses võib tunda nii puhast kadakamarja kui ka nüansse Põhjamaa loodusest: leedriõied, kummel, kibuvits ja astelpaju. Skagerraki maitse muudab eriliseks merevetikas, mis lisab džinnile kergelt soolaka nüansi. Köömned annavad džinni maitsesse värskust ja tsitrust. Kokku on Skagerrak Gin üks ilus põhjamaine džinn – värske ja justkui klassikaline, aga siiski eriline. Muuseas selle džinni on loonud tunnustatud baarmenid üheskoos. Eks kogemused on maitses tunda. See kõik oli alles jäämäe tipp. Meie džinniriiulid ootavad seikluslikke avastajaid. Džinnimaailm on täis häid maitseid nii lähemalt kui kaugemalt
02.23
Tere tulemast likööride imelisse maailma. Kunagi oli likööridel selline veidi halb maine, et liiga magusad, liiga vähe maitset ja kuidagi liiga „kleepekas“. See aeg on nüüd ammu möödas! Likööririiulid säravad tänapäeval täies hiilguses ja on üsna lookas väga hea käe ja südamega tehtud maitsekatest tegelastest. Näiteks ABK6. Tegu on väga hinnatud konjakimajaga, mis on võitnud nii palju auhindu, et neid pole mõtet siin üldse loetlema hakatagi. Tegu on meistriklassiga. Nende apelsiniliköör ABK6 Orange Liqueur on nii elegantselt apelsinine, et sobib nii puhtalt, kokteilidesse kui ka magustoitudesse. Mitmekülgsed liköörid Võime niisiis ausalt öelda, et liköörid on tagasi. Nad on head koostisosad magustoitude tegemisel (internet on täis inspireerivaid retsepte), niisama limpsimiseks või ka kokteilides (palju retsepte leiad ka meie kodulehelt). Nagu enne märkisime, Isegi kuulsad konjakimajad valmistavad nüüd likööre. See on hea märk. Kellele talvised maitsed südamelähedased, siis lugege julgelt edasi. Sama maja ABK6. Apelsini ja kaneeli konjakiliköör ABK6 Orange Cinnamon Cognac Liqueur. Imeline tegelane. Toome eraldi esile ka ühe põneva džinni, mis on tegelikult hoopis liköör. Plymouth Sloe Gin on nii puhas Inglismaa, et rohkem vist ei saagi olla. Sloe marjad on laukapuu marjad, millel mõnus magus maitse, aga samal ajal kerge hapukas nootki sees. Puuviljane, kergelt tunda kirssi ja lõpus isegi veidi mandline. Kui eriagent 007 oleks magusasõber, siis see oleks tema jook. Salanipid likööri joomiseks On üks väga hea nipp, kuidas hea liköör läheb veel paremaks. Tegelikult 2 nippi. Esimene on see, et likööri võiks juua jahutatuna. Ehk hoia likööri tavalises külmikus, jahedam temperatuur teeb likööri veidi „värskemaks“. Teine nipp on see, et serveeri likööri jää peale. Jää hakkab aeglaselt sulama, jahutab likööri, lisanduv jäine vesi teeb seega likööri kergemaks. Hea nipp – serveeri likööri jää peal Espresso Martini – likööriga maailmaklassika Lehvitame siinkohal ka korra soomlastele üle lahe. Koskenkorva Espresso kohviliköör on ülihea. Kohvi maitse tuleb kenasti välja. Sobib nii puhtalt, jää peal kui ka maailmakuulsasse Espresso Martinisse kohvimaitset esile tooma. Retsepti Espresso Martini tegemiseks leiad siit. Espresso Martini on maailmakuulus likööriga kokteil Proovige, katsetage ja loodame, et veendute likööride headuses.
01.23
Austraalia on suur veinimaa, nii pindalalt kui ka veini tootmise oskuste ja traditsioonide poolest. Head ja auhinnatud veini on nad seal „maakera all“ tootnud juba tugevalt üle saja aasta, veinitootmise algusaastaks peetakse lausa 18. sajandi lõppu. Oskusi väga kuumas kliimas hakkama saada on austraallastel kogunenud küll ja küll. Austraalia on üks maailma kõige kuumemaid piirkondi, kus viinamarju kasvatatakse ja veini toodetakse. Kuum kliima tähendab lopsakaid ja puuviljaseid veine – sellised veinid on juba ammu võitnud veinisõprade südamed. Shiraz ja Cabernet Sauvignon on viinamarjade poolest Austraalia punaste lipulaevad. Kui Austraalias ringi sõita, siis jääb mulje, et pinnas on samuti punane. Lõuna-Austraalias paiknev kuulus veinipiirkond Coonawarra on eriti tuntud oma Terra Rossa punase mulla poolest. Tegu on rauarikka savika lubjakiviga. Tutvustame CityAlko valikus olevaid Austraalia punaseid, valisime piirkonnaks Lõuna-Austraalia. Lõuna-Austraalia lopsakus Wolf Blassi veinimaja on Lõuna-Austraalias (kaardil Melbourne’ist vasakul, Adelaide’i lähedal) ning ühtlasi palju veiniauhindu võitnud maja. Wolf Blass Yellow Label Shiraz on täidlane ja marjane, isegi kergelt liköörne punane vein, mis sobib hästi lamba ja veise kõrvale. Maitses küpsed ploomid, must sõstar ja mustikas. Kõlab ju hästi? Maitseb veel paremini. Penfold’s Koonunga Hill Shiraz on ploomine ja kirisine, taustal värskemad punaste marjade noodid, kergelt lilleline, vürtsikas ja vanilline. Keskmise täidlusega rikkalik vein, mis sobib veise, lamba ja tugevate juustudega. Väga kuulus veinimaja. Lindeman’s Gentlemans Collection Cabernet Sauvignon on ka Lõuna-Austraalia punane, samuti rikkalik ja täidlane, aga siin on tanniinid veidi kergemad. Sobib kenasti nagu eelmisedki veise ja lambaga, aga lisaksime siia juurde veel lihakastmega pastad. Lindeman’si veinimaja on veini tootnud juba üle 170 aasta. Me arvame, et neil tuleb see suurepäraselt välja. Austraalia punased on avastamist väärt, meie riiulid kauplustes ja e-poes on üsna lookas sellest Austraalia punasest kullast, siin tõime esile vaid käputäie. Lõuna-Austraalia kuulsad veinipiirkonnad on tuntud ka oma punase mulla poolest
12.22
See on tõsi! Šampanja ja kokteilid samas lauses. Šampanja on ju samuti vahuvein, mida kasutatakse paljudes klassikalistes ja ka loomingulisemates baaride-restoranide signatuurkokteilides. Signatuurkokteil on kokteil, mille baarmen on ise leiutanud või klassikast teisendanud, näiteks muutnud koostisosi, koguseid või kasvõi presentatsiooni. Jah, šampanja on maailma kõige peenem ja elegantsem jook, aga nagu ikka kokanduses ja kokteilinduses – hea maitse algab headest koostisainetest. Miks mitte siis kasutada juba kõige paremat. Heaks näiteks on siinkohal Champagne Laurent Lequart Reserve Brut. See on 100% Pinot Meunier (loe: pinoo mönjee) šampanja, väga hea hinna ja kvaliteedi suhe ja nagu enne öeldud, siis marjaks on hetkel täielikku populaarsuse taassündi nautiv Meunier’ mari, mõnusalt puuviljane ja õrna mulliga. Elegantset mullitekstuuri peetakse šampanjaringkondades väga veetlevaks omaduseks. CityAlko kodulehe kokteilirubriigis oleme kirjutanud mitmetest šampanjakokteilidest. Kõik retseptid on sealt leitavad ja ka kodus lihtsasti järgi tehtavad. Näiteks Old Cuban – rummikokteil šampanjaga, mis on inspireeritud klassikalisest Mojito kokteilist. Kuna rumm on karamelline, siis siis soovitaksime kõige kuivemat šampanjat, näiteks Vollereaux Brut Nature Champagne. Brut Nature etiketil tähendab seda, et tegu on kuivema šampanjaga, suhkur on doseeritud pea nullini. Old Cuban – rummikokteil šampanjaga Või Negroni Sbagliato – tõlkes „vale“ Negroni ehk džinn on retseptist välja visatud ja asemel on šampanja. Loomulikult ei saa üle ega ümber šampanjakokteilidest rääkides klassikalisest French 75-st: džinn, sidrunimahl, veidi suhkrusiirupit ja šampanja). Või Konjakiga French 75, milles džinn on asendatud konjakiga. Siinkohal ei tohiks unustada, et roosa šampanja on ka olemas, tihti kerge marjase noodiga. Laurent Lequart Rose Extra Brut on roosade hea näide, kergelt maasikane ja vaarikane ning annab Sbagliatole või French 75-le põneva marjase noodi. French 75 – džinnikokteil šampanjaga Võibolla kõige lihtsam šampanjakokteil on Kir Royale – mustasõstralikööri (prantslastel crème de cassis) suts klaasi põhja ja šampanjat peale. Ainult kaks koostisosa ja valmis. Kir Royale’ile sobib meie valikust imehästi Charles de Cazanove Brut Champagne. Miks? Kuna mustasõstraliköör on magus, siis peame tasakaalustama seda kuiva ja värske šampanjaga. Cazanove’i puhul annab lisaväärtuse šampanja kerge greibi noot. Kir Royale on kõige lihtsam šampanjakokteil On kõigile selge, et šampanjat saab ja võib ja peab nautima ka puhtalt. Näiteks 2006. aastakäigu šampanja Nicolas Feuillatte Palmes dOr Brut Vintage 2006. Maitses puuviljalised noodid koos ingveri ja kerge pipraga. Järelmaitses avanevad mineraalsed nüansid. Küpsemisaeg pudelis minimaalselt 9 aastat. See on ju täielik šampanja-poeesia. Kokteilid ja šampanja on osa maailma maitsekultuurist. Kvaliteetsete hetkede terviseks. Head vana aasta lõppu! Kokteilid ja šampanja on osa maailma maitsekultuurist
11.22
Kodus maitsvate kokteilide tegemine on väga populaarne üle terve maailma. Koduse baaririiuli esinduslikkuse eest hoolitsemine ja selle hoolikas täitmine on paljudele lõbus maitsev hobi. Vaatame korra lähemalt ja tuletame meelde mõned rusikareeglid, kuidas kodus häid kokteile teha. 1. Kõik algab koostisainetest Üsna loogiline, sest mida kvaliteetsem on tooraine, seda parem tuleb kokteil. Kokteilimaailmas kehtivad samad reeglid nagu köögis – värsked kvaliteetsed koostisosad on kõige alus. Pilgu tasuks heita ka uudistoodetele. Näiteks meie oma Liviko Crafter’s Wild Forest Gin, mõnus kerge metsane roheline noot annab kodusele džinn & toonikule hõrgu lisanüansi. 2. Peame rääkima ka jääst Tihtipeale pannakse kokteiliklaasi liiga vähe jääd. Siis hakkab aga jää kiiresti sulama ja muudab kokteili vesiseks. Jääd peaks jääga serveeritavatele kokteilidele panema ikka palju – klaas olgu triiki täis. Näiteks lihtne viin toonikuga kokteil: täida klaas jääga, lisa Moe Mahe viin ja toonik ning värskeks noodiks paar sektorit sidrunit. Uskuge meid, see, et klaas oli jääd triiki täis, teeb kokteilist suurepärase kokteili. 3. Retseptid ja ettevalmistus Maailmas on tuhandeid kokteile, osad retseptid on väga-väga lihtsad ja kodused kokteilid valmivad võluväel. Retsepti ja valmistamise juhendeid võiks võimalusel jälgida, sest eks nad ole professionaalide poolt tuhat korda läbi proovitud ja nii saavutame tasakaalus maitse. Näiteks, kui teha kodus rumm-koolat, siis soovitame laimisektoreid mitte unustada – see annab hea värske lihvi kokteilile juurde. Kasuta näiteks mõnusat heledat Plantation 3 Stars rummi: 1 osa rummi, 3 osa koolat ning vähemalt 3 klaasi pigistatud laimisektorit ja miks mitte ka veidi ingverit. Ja loomulikult palju jääd. Nii saab rumm-koolast kokteilimaailma klassik Cuba Libre. Kui on eksperimenteerimise isu, siis võib aga vabalt inspiratsioonil lennata lasta ja oma personaalset tunnetust kokteilidele lisada. Meie kodulehel on blogi kokteilirubriigis üleval kümneid häid retsepte, kuidas kodus häid kokteile teha, sh alkoholivabad kokteilid. Mõnusat maitsvat kokteilitamist! PS! Kokteilide valmistamine koos sõpradega on veelgi lõbusam. Selle paneksime kirja neljanda nipina koduseks kokteilide valmistamiseks. Lõbusam on kokteile koos sõpradega valmistada
10.22
Viin pole ammu enam ainult üks maitsev läbipaistev jook, maitseviinasid on riiulitele tekkinud sellise hooga, et oleme pidanud oma riiulitel nendele rohkem ruumi tekitama. Pole probleemi, meie e-poes on ruumi lõpmatult ja kauplusteski ei saa ruumipuuduse üle kurta. Viskame korra pilgu viina ja maitseviinade kirjusse maailma! Viina maitse Kõigepealt natuke viina maitsest. Viina puhul peetakse lugu heast puhtast maitsest. Jääkülmana puhast viina maitstes on aga maitsed lukus ja viina maitsest tegelikult hästi aru ei saa. Jah, muidugi on kergelt venivat viina lõbus kõrgelt klaasi kallata, aga maitsed on veidi peidus. Niisiis, viina maitse sügavustesse vaatamiseks peaks teda maitsma toatemperatuuril või vähemalt mitte jääkülmana. Näiteks meie oma Moe 1886 – sobib kenasti ka puhtalt maitsmiseks. See on kvaliteetne pehme viin, kus algupärane materjal kenasti tunda. Või vaatame korra üle lahe Soome – Gustav Arctic Vodka – delikaatse nisu aroomiga erakordselt pehme, aga samas kuiva maitsega viin. Aga aitab nüüd läbipaistvatest. Vaatame viina erinevatele maitsetoonidele otsa. Viin ja jõhvikas on paras paar Maitseviinad Maitseviinade puhul on head tootjad lisanud sinna, oh üllatust, palju maitset. Mõned näited: jõhvikas, must sõstar, rabarber, laim, maasikas, vaarikas, kurk, pipar, laim, õun, kohv, greip. On üsna selge, et maitseviinade nimekirja saaks jätkata veel mitu-mitu lõiku. Viin ja jõhvikas on üks paras paar. Näiteks Saaremaa Vodka Jõhvikas. Eheda ja puhta maitsega jõhvikaviin, mille aroomis ja maitses on esiplaanil küpsed, magushapud jõhvikad. Mõnus jõhvika maitse on juba viinas olemas ja kokteili imelihtne teha. Lisa jääga täidetud klaasi jõhvikaviina, head toonikud, veidi jõhvikamahla ja apelsinisektoreid ning sidrunikoort. Valmis. Või maitseviinade lillelisem tegelane – Koskenkorva 7 Botanicals Vodka. Värskes viinamaitses tulevad esile tsitruselised, millele järgneb musta teed meenutav maitsetaimede kergelt mõru maitse. Maitsebuketti tasakaalustavad kergelt magusad, lillelised (pärnaõied) noodid. Miks on maitseviin hea? Tooksime esile ühe olulise nüansi. Maitseviinadest on väga lihtne kokteili teha, sest tootja on juba tegelikult kokteilile oma maitse andnud. Näiteks, kui teha klassikalist viina toonikuga (veidral kombel unustusse jäänud kokteil, kuigi sama maitsev kui džinn toonikuga), siis viin annab juba ise kokteilile palju maitset. Näiteks arbuus, Absolut Watermelon – jää, toonik ja veidi garneeringut tsitruste või ürtidega ja valmis ta ongi. Ise ei peagi palju koostisained ostma, maitse viinapudelis juba olemas. Oktoobrikuu on viinakuu, viinariiulitel puhuvad uued maitsvad tuuled. Maitseviinadest on väga lihtne kokteili teha
09.22
Oktoobrikuul ehk viinakuul on hea tuletada meelde üks klassik – viin toonikuga. Kõik teavad džinni toonikuga ja põhjusega, see on väga hea värske, kergelt mõru kokteil. Kui aga võtame siit valemist välja kadaka, siis saamegi ju viina toonikuga. Niisiis, viin toonikuga maitseb samamoodi värskelt ja väga hästi nagu kuulus G&T. Kuidas maitsestada viin toonikut ehk lühidalt V&T-d? Kui kasutada n-ö tavalist viina ehk mitte maitseviina toonikuga, siis sobivad imehästi kõikvõimalikud tsitrused: sidrun, laim, greip, apelsin. Ja soovitame proovida ka tsitruste koortega maitsestamist. Tõmba kartulikoorimisnoaga näiteks apelsinist paar laia koort (võimalikult õhukest) ja proovi pigistada koorest õlisid kokteili kohal, peale seda pane ka koor kokteili sisse. Imeline apelsiniõlide aroom ja kerge mõru-magus maitse. Proovi V&T maitsestamist tsitruste koortega Garneerimine Garneeringuks sobivad ka väga hästi kõik maitsetaimed: piparmünt, tüümian, rosmariin, isegi basiilik. Ära unusta kurki! Annab mõnusa värske ja pehme rohelise maitse kokteilile juurde. Siin tõesti pole üldlevinud valemit, proovi erinevaid garneeringuid ja maitse. Kui miskit on puudu, siis lisa. Sama kehtib ka maitseviinade kohta, katseta garneeringutega. Aga üks on kindel, klaas pane alati jääd ääreni täis, siis ei lähe kokteil vesiseks ja hoiab külma. Katsetamine teeb maitsemeistriks! Garneerimisel üldlevinud valemit pole – proovi ja katseta!
09.22
Kalvados on Prantsusmaale omaselt elegantne kingitus maailma õuna- ja pirnisõpradele. Kalvados ehk kohapeal calvados on õuna- ja/või pirnibrändi Prantsusmaa loodenurgast Normandiast. Vaatame veidi lähemalt, kuidas kalvadosi toodetakse ja kuidas ta maitseb? Kalvadosi tootmine Kalvadosiga on sama lugu nagu konjakiga. Asukoht on oluline. Kalvadosiks saab nimetada vaid Normandias Calvadosi maakonnas toodetud brändit. Kalvadosi tootmine on väga rangelt reglementeeritud – kõik õuna- ja pirnisordid on kirja pandud, samuti nende kasvukohad kui ka destilleerimise peen-nüansid. Küll aga võivad ühes pudelis kokku saada erinevat sorti õunad-pirnid, see on kenasti lubatud. Kui osalete kunagi viktoriinis ja miljoni euro küsimus on kalvadosi kohta, siis jätke meelde – kalvados on naturaalsest magustamata õunasiidrist destilleeritud õunabrändi. Ühe pudeli kalvadosi valmistamiseks kulub umbes 12 kilogrammi õunu. Seegi on hea fakt viktoriini jaoks. Kalvadosiks saab nimetada vaid Normandias Calvadosi maakonnas toodetud brändit Kuidas maitseb kalvados? Muidugi suurepäraselt! Kalvados pikutab pikki aastaid tammevaadis, kõike noorem Fine kaks aastat, vanimad 40+ aastat. Nooremad kalvadosid on puuviljasemad, vanemad pähklised, kergelt isegi tubakased ja meeldivalt vanillised. Lillelised, karamellised, pähklised ja nahksed. Täielik õunapoeesia. Nooremad õhemad, vanemad komplekssed ja pika järelmaitsega. Näiteks nagu temake siin Calvados Lelouvier Hors d’Age. 12 aastat tammevaadis küpsemist on teinud oma töö – tulemus on elamus. Kergelt tubakane, õrnalt lilli ja karamelli. Sobib nii puhtalt kui ka kokteilidesse. Just, ei tasuks üldse karta kalvadosist kokteile teha. Näiteks Old Fashioned kalvadosiga – imeline. Klavados Sour – imeline. Kalvados Negroni – imeline. Kalvados on hea nii puhtalt kui ka kokteilides. Või Chateau du Breuil 8YO. Kaheksa aastat tammevaadis ja väga kvaliteetne tootja on lihvinud selle medalitega auhinnatud kalvadose sametiselt ja puuviljaselt elegantseks. Lisaks järelmaitses kerget pähklisust. Soodsamast hinnaklassist on meil kenasti olemas ka pikk rivi minimaalselt 2 aastat tammevaadis küpsenud Fine kalvadose. Näiteks Calvados Coquerel Fine. Kuldne reegel on: mida noorem, seda õunasem. Siingi on õunad kenasti maitses tuntavad ja see on meie arvates väga hea – saabki õunase maitse-elamuse. Mõnusat sügist koos heade õuntega! PS! Hea nipp – kalvados sobib imehästi ka kohvi ja tee sisse. Sõrmkübaratäis! Kalvados sobib imehästi ka kohvi ja tee sisse
08.22
Pole mingi saladust, et head veini ei pea ainult viinamarjadest valmistama. Viimastel aastatel on selle kategooria tootearendus olnud väga vilgas ja tulemuslik, meie riiulid on lookas kõikvõimalikest puuvilja-, marja- või muu mitte-viinamarja veinidest. Rabarber, maasikas, vaarikas, kirss, sõstrad, ploom, tikker, ebaküdoonia või kõikvõimalikud lilledki – need kõik on ideaalsed „materjalid“ veini valmistamiseks. Kõikvõimalikud marjad ja puuviljad on ideaalsed veini valmistamiseks Mitte-viinamarja veini valmistatakse igale maitsele – osad veidi magusamad, aga osad ka täiesti gastronoomilised ja kuivad. Kellele meeldib veidi magusam vein, siis soovitame Wõlu Maasikat. Mõnus magus maasika maitse tuleb kenasti esile. Selliseid veine saab edukalt ka n-ö lahjendada: täida klaas jääga, pikenda mulliveega ja lisa värskeid viilutatud maasikaid ja tegelikult ongi mõnus lahja kokteil valmis. Silmailule ei tee paha piparmündi või tüümianioks, lõhnab ka hästi. Rabarberi võidukäik. Mõnikord on nii, et üks koostisaine lendab ja lendab kohe ilusa kõrge kaarega. Üks neist on rabarber – see on juba aastaid superstaar. Kellele siis rabarber ei meeldiks? Neid on vähe. Ühesõnaga, rabarber on ja vist ka jääb üheks kõige popimaks tegijaks selles kategoorias. Kes siis Nudisti Rabarbarat ei tea? Tehtud puhtast rabarberimahlast mitte kontsentraadist ja ei ole lisatud ühtegi kahtlast koostisainet, mis heal veinil sees ei tohiks olla. Ehk pole aroomi- ega maitsetugevdajaid. Paljudele lemmikuks saanud. Rabarber on juba aastaid superstaar Loomulikult ega teised koostisained ei maga, põnevaid kombinatsioone erinevatest maitsetest on palju ka meie valikus. Lilled, õunad ja kirss on alati hea kombinatsioon – leedulased on siin osavad. Näiteks meie riiulitel kenasti olemas Voruta Blossom Apple Cherry puuviljavahuvein. Ei tahaks ka lätlasi kõrvale jätta. Nende Cosmopolitan Diva Passion Fruit on samuti mõnus, kergelt kisub ikka magusa poole, aga öeldakse, et magustoidu vein peakski olema magustoidust endast magusam. Kindlasti tuleks kõik puuviljavahuveinid samuti õigele temperatuurile maha jahutada. Meie arvame, et heleda veini, sealhulgas puuviljaveini külmiku temperatuur on hea 5 kraadi juures. Põnevat avastamist! Magustoidu vein peaks olema magustoidust magusam
08.22
“Palava ilmaga tahaks küll ainult mulli,” teatas meie blogija Miss Mull. “Mina muidugi eelistan šampanjat,” lisas ta viimast sõna peenelt venitades. Veidi peenutsev küll, kuid šampanja pole tõesti enam ammu ainult kuningate ja popstaaride jook, mida juuakse tähtsate peade kroonimisel või peenetel esilinastustel. Jah, teatav elevus on ja jääb šampanjapudeli avamisel või seltskonda ilmumisel, aga šampanjat ümbritsev õhkkond on tänaseks palju vabam. Šampanjariiulid poodides on lookas ja omale sobiva mullitava joogi sobivas hinnaklassis leiab iga heast maitsest lugupidav veinientusiast. Valik on viimasel ajal muutunud väga muljetavaldavaks ning meie CityAlkos oleme selle trendi valjuhäälsed pooldajad. Soovime tuua head kvaliteetset jooki võimalikult paljudele inimestele. Kuidas aga parimat šampanjat valida ja millised on selles maailmas valitsevad trendid? Seda kõike uurisime Miss Mulli käest. See preili oskab samaaegselt elegantselt šampanjaklaasi käes hoida ja ka selle lummava joogi telgitagustest rääkida. Anname talle nüüd sõna. Grower ehk kasvatajad Kõigepealt, šampanjasid on kahte tüüpi. Ühed tulevad suurtelt šampanjatootjatelt ja teised grower’itelt ehk šampanjamajadelt, kellel on omad põlluda ja kes korjavad oma marjad ise - tihti käsitööna. Majad, kel oma põllud, tunnevad oma viinamarja kõige paremini. Nad teavad, kuidas mari on kasvanud ja kuidas ta erinevate aastate kliimas on küpsenud. Samuti kuidas marjast ja kindlalt põllult pärit marjadest kõige ilusamad veinid välja võluda. Nemad niisiis “turult” marju kokku ei osta, nemad kasvatavad ise. Tihti on tegu väikesemate majadega, kelle toodang samuti pisem. Viimasel ajal on järjest trendikam juua just grower'ite šampanjasid. Ka parima tahtmise juures ei jõua väikesed majad kogu maailma šampanjanälga kustutada, seega ruumi jagub kenasti nii suurtele kui väikestele tootjatele. Küll aga teritage nüüd naised kõrvu, kui kutt sulle järgmisel korral tundmatu šampanjaga külla saabub, siis ei tähenda see, et ta ei raatsinud Moetti osta. Vastupidi, tüüp teab asjast. He is a keeper! Kutid, tehke omad järeldused ka. Igaljuhul, minu lugupidamine, kõigi selliste meeste ees. Millist väiketootja šampanjat valida? Väiketootjate šampanjasid leiab CityAlko riiulist palju. Võtame näiteks Vollereaux’ (häälda “vollroo”) šampanjamaja, kellel on lisaks pikkadele šampanjavalmistamise traditsioonidele ka enda viinamarjapõllud, kust saaki korjata. Põlde on Vollereaux’l kokku 40 hektarit, millest kindlasti kogu loominguks ei jagu, aga piisavalt siiski. Kirjutasin looming, sest šampanja puhul on raske öelda toode - see lihtsalt on midagi enamat! Looming, kunst - kes kuidas soovib! Oma põldudel kasvatab Vollereaux kõiki kolme kõige kuulsamat šampanja viinamarja: valge Chardonnay ja punased Pinot Noir ja Pinot Meunier. Muuseas mõned väiksemad šampanjamajad viljelevad ka ülejäänud šampanjas lubatud viinamarjasorte - Pinot Blanc, Pinot Gris, Petit Meslier ja Arbane. Nende nelja viimase viinamarja sordi kasvualad jäävad aga kogu šampanjapiirkonna viinamarjapõldudest alla 1%. Null sekkumine - lähtekoht zéro dosage Teine suur trend šampanja loomisel on tagasi naturaalsuse juurde. Maapind ja kliima peaksid joogile ise suurema osa maitsest andma. Ehk inimene sekkub võimalikult vähe ja laseb piirkonnal või marjal oma lugu ise rääkida. Näiteks on suurt populaarsust kogumas zéro dosage või non-dosé (sh brut nature) ehk šampanjad, millele ei ole lisatud suhkruid või lisatakse ülivähe. Kes siis ei teaks, et valge suhkur on kahjulik! Loomulikult üritatakse ka viinapuu taimi kaitsta looduslike ja biodünaamiliste võtetega. Kõik see on jällegi iseloomulik ja võimalik just grower'itele ehk neile majadele, kes ise oma viinamarjad kasvatavad. Vollereaux’ Blanc de Noirs Brut Nature šampanja ei sisalda ühtegi grammi šampanjameistri poolt lisatud suhkruid. Kogu magusus on naturaalne. Kuna Vollereaux’ šampanjamaja ajalugu ulatub 1805. aastasse, siis nemad on saanud oma pinnast ja kliimat ehk terroir’i tunnetada juba üle paarisaja aasta. Mõnikord non-dosé, mõnikord dosé - šampanja loomine on kunst ja kunstnikul on õigus oma loomingut ise kujundada. Enamasti on šampanjameistritel nii hea maitse, et tahaks peale esimest täiuslikult jahutatud šampanjasõõmu kohe plaksutama hakata. Aitab nüüd aga lobast. Nagu filmides tihti öeldakse - champagne for everybody! Šampanja kõigile!
06.22
Rosé on tegemas rahvusvahelist tähelendu, tema populaarsus on, võiks tagasihoidlikult öelda, tipus. Nüüd, vahetult enne sooja suve viskame korra pilgu meie roosasse šampanjariiulisse. Loomulikult on šampanja kõrval meil roosat vahuveini ja ka selget veini, aga nüüd tähtsate suvepidude eel piilume korra roosa mullitavasse maailma, mis siis pärit ainult Prantsusmaalt, Champagne’i piirkonnast. Charles de Cazanove Brut Rosé Champagne Mõnele tootjale tahaks juba kohe pudeli eest medali või kaks kaela riputada. Charles de Cazanove Brut Rosé on just täpselt üks selline. Imeilus šampanja imekaunis pudelis. Värvilt lõheroosa, aroomis kerge moosine puuviljasus ja roosi hõng. Rikkalik maitse, mis sobib imeliselt lõhe, tuunikala või ka sealihaga, pehmetest juustudest rääkimata. Tuletame ka meelde, et meie arvates sobib rosé’d maitsta eriti hästi pigem väga jahedaks jahutatuna – see esimene lonks, see peaks ikka olema külm. Eks soojal suvepäeval tõuseb nagunii temperatuur klaasis kiiresti. Sobib ka aperitiivseks olemiseks, kus ampse ei serveeritagi. Peame ausalt ütlema, et siin on kvaliteedi ja hinna suhe lihtsalt väga-väga hea. Vollereaux Brut Rosé de Saignée Champagne Tere tulemast elegantsele ja väärikale maasikapõllule Prantsusmaal. Vollereaux Brut Rosé de Saignée lõhnab täpselt nii – kergelt maasikane, taustal õrnalt teisi punaseid marju. Maitses rikkalik ja võiks isegi öelda kergelt täidlane, tegu on 100% Pinot Noir šampanjaga ehk temal juba karakterit jagub. Toidu osas: siga, kana, kala, mereannid. Tähelepanelik lugeja on märganud, et juba teine roosa šampanja, mis sobib sealihaga. Just nii ongi – roosat šampanjat peetakse kerge sealihaga heaks paariliseks. Vollereaux’ maja on perekondlik ettevõtmine – juba kuuendat põlve. Ka selle šampanja puhul peame esile tooma kvaliteedi ja hinna suhte. See on suurepärane. Laurent Lequart Rosé Extra Brut Kujutate ette kui väike maalapp on 10 hektarit? Ikka üsna pisike. Täpselt nii palju on šampanjamaja Laurent Lequart’il ruumi viinamarju kasvatada. Ja nad on selles täiesti meistrid, juba kümnendat põlve. Laurent Lequart Rosé Extra Brut on 80% Pinot Meunier ja 20% Chardonnay. Meunier viinamari annab šampanjale kerge puuviljasuse. Ja mis värv! Tegu on peaaegu tumeroosa šampanjaga. Sobib suurepäraselt hea seltskonnaga. Ja hind? Vaadake kahe eelmise lõigu viimast mõtet, see kehtib ka Laurent Lequart’i puhul. Ilusat roosakat suve! Rosé on tegemas rahvusvahelist tähelendu
05.22
Loodetavasti on suur suvi varsti käes ning sellega kaasnevad alati ka mõnusad koosviibimised: terrassipeod, vastuvõtud aias, piknikud ja niisama suvised tähistamised. Kindlasti on paljudel ka sünnipäevad ja pulmad pidamata jäänud – nüüd suvel on hea aeg neid kõiki korraldada. Anname siinkohal mõned head nõuanded, kuidas see kõik oleks korraldajatele võimalikult lihtne. Hea ettevalmistus Põhjalik ja läbimõeldud ettevalmistus tagab võõrustajale peo, kus ta ise saab samuti pidu nautida, mitte köögis sidrunit viilutada või klaase poleerida. Alustame kõige olulisemast – peo planeerimine algab inimeste arvust. Hoolitse, et kodus oleks piisavalt klaase (arvesta, et keegi külaline võib tulla ka ootamatult oma kalli pluss ühega), valmista ette kokteilide garneeringud (näiteks laimi ja sidruni lõikamine sektoriteks) või varu piisavalt jääd (ühele inimesele peaks kokteilideks arvestama 0,5–1 kg jääd, mida rohkem, seda parem ja veiniküülerite jää siin arvestuses veel lisaks). 12 inimest ja rohkem Kui inimesi on palju, siis otsusta pakiveini kasuks – tegu on sama veiniga, mis pudelis, aga lihtsalt teistsuguses pakendis. Kvaliteedierinevust seal ei ole. Näiteks meie hea austraallane Lindemans Sauvignon Blanc. Jahuta vein enne külmikus, elegantseks serveerimiseks kalla vein enne külaliste tulekut karahvini või kannu, pista nõu jääga täidetud kaussi – nii tagad veini hea temperatuuri terve peo vältel. CityAlko valikus on palju pakiveine ja oleme veendunud, et hea pakiveini leiab meie juurest igaüks. Ära unusta ka punast, sobib imeliselt grilliga. Näiteks on meie valikus Katse La Mirada Tempranillo Syrah Hispaaniast. Kui palju jooki varuda? Rusikareegel on paar-kolm klaasi lahjat alkoholi ja samapalju kokteile. Hea oleks varuda ka paar alkoholivaba varianti. Meie valikus on palju alkoholivabu veine ja ka vahuveine. Näiteks hea „vahukas“ Hispaaniast on Codorníu või Jacobs Creek Rieslingu viinamarjast valge vein. Loomulikult on meil ka lugematu arv alkoholivabasid õllesid ja karastusjooke. Ära unusta peol ka vett pakkuda – vesi käib alkoholiga alati käsikäes! Üht pokaali veini või kokteili peaks saatma üks klaas vett. Nii jääb peol kõik korraldaja kontrolli alla. Kange ja pikendaja suhe kokteilis Rusikareegel on, et kokteilide koguse arvutamisel peaks olema pikendajat kolm või neli korda rohkem kui kanget. Näiteks ühele liitrile džinnile varu 3–4 liitrit toonikut. Kuigi ideaalne džinn ja tooniku vahekord on ühele osale džinnile kolm osa toonikut, siis kuumal suvepeol võiksid kokteilid olla isegi lahjemad ehk üks neljale. Džinniriiul on meil üsna lookas, proovi klassikaliste džinnide kõrval serveerida ka maitsedžinne, veidi põnevam. Näiteks on rabarber maitsena üsna populaarne, Saaremaa maitsedžinnide seeria on meil kenasti olemas, sealhulgas ka Saaremaa RHU Gin rabarberi maitsega. Või kellele ei meeldi küpsete Hispaania apelsinidega džinn – meie riiuleid on ehtimas Tanqueray Sevilla. Kui korraldad kokkusaamist, siis võõrustaja peaks oma elu ikka lihtsaks tegema. Varu valget, punast ja vahuveini (kõike üks sort, ei pea olema erinevaid), mõned alkoholivabad variandid, piisavalt ka kerget õlut. Sellest kõigest piisab. Hea nipp on ka see, et võõrustaja hoolitseb toidu eest ja külalised toovad joogid. Nii ei tarbita võõrustaja „veinikeldrit“ tühjaks. Pane ämbrid jääd ja vett täis ning külaliste saabudes saab kingitud pudelid kohe külma pista. Suvepidu võib alata! Suvega kaasnevad mõnusad koosviibimised
04.22
Üle ilma džinn Igas maailma nurgas toodetakse kvaliteetset džinni, oleme kuulnud, et isegi väikestel kaugetel troopilistel saartel on džinnitootmine täies hoos. Meil pole selle vastu midagi, meie kaupluste riiulid on džinnist lookas ja oleme täiesti veendunud, et džinni leidub igale maitsele ja igale sündmusele. Näiteks hea eksootiline eksemplar Jaapanist on Tenjaku Craft Gin. Jaapan on juba ammu suur viskimaa, nüüd on ta saavutanud meistritaseme ka džinnide osakonnas. Tenjaku maitseprofiil on ka kuidagi üdini jaapanlik: yuzu tsitrus, pipar, maitset pehmendav virsik ja roheline tee. Elegantne. Tenjaku Craft Gin – eksootiline eksemplar Jaapanist Džinni mitu nägu Värske, ümar, vürtsikas, pehme, siidine, terav, karge, ürdine, lilleline, kadakane… need sõnad käivad kõik džinni kohta. Džinn on mitme näoga jook. Mõnikord on maitse nii kauge „klassikalisest“ džinnist, et pimedegustatsioonil ei arvaks äragi, et tegu džinniga. See teebki džinnimaailma nii põnevaks. Ilus näide Belgiast on Panda Organic Lychee Gin. Panda Gin on maailma esimene džinn, mis on litšipõhine džinn. Nagu nimigi ütleb, siis Panda on 100% orgaaniline. Lisaks litšile on Panda Ginis kasutatud veel kirsse, apelsinikoort, basiilikut, rosmariini ja loomulikult kadakamarju. Kadakamarjadeta ei saa džinni teha, siis poleks džinn enam džinn. Belgia on samuti džinnirevolutsioonis oma tähtsat rolli mänginud – oskavad teha head džinni ning džinnisüda on õiges kohas. Maitsedžinnid on samuti väga popid. Maitsedžinn on džinn, kus domineerib mingi väga konkreetne maitse või maitsed. Näiteks apelsin või kurk või vaarikas, neis on džinni peamine karakteristik kadakas pigem tagaplaanil (aga siiski olemas!). Uusi maitseid tuleb igal aastal juurde. Soomlaste Kyrö on valmis saanud järjekordse meistriteosega ehk lubage tutvustada – Kyrö Pink Gin. Maitseprofiil maasikate ja rabarberiga. No mis saab veel apetiitsemalt ja suvisemalt kõlada? Soomlaste meistriteos Kyrö Pink Gin Džinn kokteilides Džinn on suurepärane kokteilide koostisosa. Kui vaadata kokteiliraamatuid, siis tekib paratamatult tunne, et enamik maailmakuulsatest kokteilidest on just džinniga. Nimetame mõned: Dry Martini, Negroni, džinn & toonik, Gimlet, Aviation, White Lady, Clover Club, French 75, Singapore Sling. Ja nii edasi. Kokteiliklassikale sobib hästi džinniklassika – Portobello Road Gin. Parajalt kadakane, sidrunheinast värske ja piprast kergelt vürtsikas. Kokteilide retseptid leiate meie kodulehelt blogirubriigist kokteilide alt. Džinn on suurepärane kokteilide koostisosa
03.22
Perekond Abecassis toodab Prantsusmaal Cognac’i maakonnas konjakit, varsti sada aastat. Tegelikult ei olegi õige kirjutada toodab, sest see on kõik liiga tehniline. Pigem konjakit ikka luuakse, suure kire, armastuse ja kogemusega. Perekonnal on kolm konjakibrändi: Reviseur, ABK6 ja Leyrat. Iga kaubamärgi viinamarjad kasvavad erineval põllul, valikus on ainult Single Estate konjakid ehk kogu kontroll on algusest lõpuni perekonna käes. Selliseid perekondlikke majasid pole Prantsusmaal liiga palju alles. Francis Abecassis ja tema tütar Elodie Konjaki kasvuala ja konjakimeister Reviseur, ABK6 ja Leyrat. Kõigil neil on oma põllud ning vastavalt ka oma hooldaja, viinamarjade kasvataja – inimene, kes vastutab konkreetse kasvuala viinamarjade heaolu ja kvaliteedi eest. See tähendab seda, et kolme kaubamärgi loomingus on tunda tugevalt… inimlikku puudutust, karakterit ja maitse-eelistusi. Aga aitab filosofeerimisest, vaatame hoopis, kuidas perekonna Abecassis konjakid maitsevad. Konjakimaja Reviseur Reviseur VS, Reviseur VSOP, Reviseur VSOP Rare, Reviseur XO, Reviseur Origin. Võiks öelda lausa staaride paraad ja palju auhindu kogunud konjakiseeria. Reviseur VS, VSOP, XO ja VSOP Rare on palju auhinud kogunud Eriti tore on see, et maja kasutab konjakisegudes vanemaid konjakeid, kui seadus ette nõuab. Näiteks Reviseur VS nõuab seadusega 3 aastat vana konjakit, aga nemad kasutavad VS-i puhul 3–6 aasta vanuseid konjakeid. Nad ei pea seda tegema, aga nad tahavad, et kõik ikka vee parem tuleks. Ja see kõik on maitses tunda. Näiteks Reviseur Single Estate Cognac VSOP puhul peab konjak seadusega olema 5 aastat „vana“, aga nemad segavad konjaki kokku 5–10 aastastest tegelastest. Tulemus on elegantne, puuviljane, õrnalt isegi vürtsikas ja pähkline. Aga väärikalt. Reviseur Single Estate Cognac VSOP Konjakimaja ABK6 See maja on võitnud nii palju auhindu, et kõike ei hakka siin kirja panema. Aga nende seas oli ka 2017. aastal konjaki „maailmameistrivõistluste“ kroonijuveel – ABK6 XO tunnustati siis maailma parimaks XO konjakiks. Palun, meil kenasti siin olemas ABK6 Cognac XO. ABK6 XO – maailma parim XO konjak Proovimist tasub kogu seeria, aga toome välja ka konjakiliköörid. Apelsini ja kaneeli konjakiliköör ABK6 Orange Cinnamon Cognac Liqueur ja mee konjakiliköör ABK6 Honey Cognac Liqueur (pea 90% Single Estate konjakit ja kümmekond protsenti puhast kastanipuu mett perekonna enda valdustest). ABK6 mee konjakiliköör Konjakimaja Leyrat Tegu on perekonna konjakimaja esmaklassilise seeriaga, tippude tipuga. Lähtekoht konjaki loomisele on aga ikka sama: kvaliteet, kvaliteet ja kvaliteet. Leyrat’ konjakitesse segatakse kokku veelgi vanemaid konjakeid ja tihtipeale on nende konjakite tiraažid limiteeritud. Tulemuseks on konjakid, mis on elegantsed, peenetundelised, õrnad. Seda on ka hinnatud. Leyrat Glory Extra sai 2017. aastal tiitli – maailma parim konjak. Sel tagasihoidlikul noodil lõpetamegi oma konjakiloo. Leyrat Glory Extra – maailma parim konjak Põnevaid konjakielamusi!
03.22
See kõik kõlab nagu üks rohke maitsega vürtsitatud Mehhiko põnevusfilm. Meie loo algus kisub küll sinnapoole! Aastaid tagasi oli tekiila maine siinkandis üsna nigel. Nüüd on aga tekiila sööstnud särava tähena paljudesse kokteilimenüüdesse, maailmas avatakse ainult tekiilale pühendatud joogiasutusi ning kodused baarikapid täituvad parimate pudelitega kaugelt maalt. Avame tekiila populaarsuse tagamaid! Kiired faktid ehk millest ja kus tekiilat valmistatakse? Tekiilat valmistatakse liilialiste sugukonda kuuluvast „sinisest“ agaavist – Agave tequilana Weber Azul. Agaav kasvab umbes 10 aastat enne kui ta „sobib“ tekiilaks. Kokku umbes paarsada ruutkilomeetri põlde Mehhiko edela kandis: Jalisco, Guanajuato, Tamaulipas, Nayarit, Michoacan. Kõik, mis ei ole nendest kasvupiirkondadest, ei ole tekiila vaid mezcal. Mezcal on tihipeale kergelt suitsune tegelane. Eesti turule on jõudnud 100% agaavi mezcal Curro. Sobib nii puhtalt kui ka kokteilidesse. Tekiiladest ja mezcalidest kirjutatakse pakse raamatuid, me siinkohal peatume ja vaatame, kuidas tekiila maitseb. Tekiilat valmistatakse umbes 10-aastasest agaavist Kuidas maitseb tekiila? Lihtne vastus on hästi. Aga see pole loomulikult piisav vastus. Värske, mahe, siidine, vürtsikas, ananassine, rohune, meene, lilleline, pähkline, vanilline, ürdine, tsitruseline, võine, magus, suitsune, šokolaadine, puidune. Seda nimekirja võiks jätkata lõpmatuseni. Näiteks on meie valikus Espolon blanco Tequila. Kõik Espolon tekiilad on valmistatud 100% sinisest agaavist, Jalisco piirkonnas. Jalisco on Mehhiko parim ja vanim teadaolev sinise agaavi kasvupiirkond. Võrreldes teiste piirkondadega kasvavad seal suuremad ja magusama maitsega agaavi taimed. Aroomilt õrn ja elegantne, maitses tunda agaavi magusust, troopilisi puuvilju, sidrunikoort ja musta pipart. Kodused Margaritad ja Palomad valmivad selle tekiilaga kindlasti imehead. Või meie Don Roberto Tequila Plata, samuti Jalisco piirkonnast. Maitses kergelt melonit, musta ja rohelist pipart, kergelt tubakat. Üldmulje siidine ja puuviljane. See on üks tekiilatootja, mille loomingust kohe õhkub kvaliteeti. Traditsioonilised valmistamismeetodid, pikk tekiilavalmistamise perekondlik sugupuu ja tohutus koguses kirge ja töötunde – seda kõike on lõpptulemuses tunda. Reposado sordist toome esile Tosco Tequila Reposado. Reposado tähendab seda, et tekiila on puhanud mingi aja tammevaadis. Tosco 11 kuud tammevaadis pikutamine annab Tosco tekiilale kuldse värvuse ja mesisema-röstisema maitse. Kuivatatud puuviljad ja vanill samuti maitses tunda. Tekiila on samasugune peen ja kvaliteetne käsitöö nagu prantslaste uhkus šampanja. Meie tekiilaga kokteiliretsepte leiad siit. Kvaliteetsed koostisosad on hea kokteili alus. Retseptid anname teile ka kauba peale! Kvaliteetne tekiila on hea kokteili alus
01.22
Kui mõelda küpsetele ja tummistele punastele veinidele, siis ühena esimestest meenub kindlasti Cabernet Sauvignon. Teda võiks nimetada võimukate punaste veinide krahvinnaks, kuningannaks või kui lubate, vanaemaks. Temas on tanniinide ja mustasõstra jõudu, elegantselt vürtse ja tubakat ning mõnikord kodust moosisust ja šokolaadisust. Tihtipeale on Cabernet Sauvignon punased umbes 13–14,5 kraadi kanged ehk tegu pole kindlasti kõige „kergemate“ veinidega. Meie riiulitel on valikut aga kõikidele maitsetele. Vaatame veidi lähemalt! Üle terve maakera Cabernet Sauvignon kasvab hästi üle terve maa. Soojemates kliimades ilmnevad soojad noodid, külmemates kergelt kargemad ja hillitsetumad maitseomadused. Hea on see, et ükskõik, kus kliimas või mis pinnasel Cabernet Sauvignon kasvab, jääb ta ikka suures pildis Cabernet Sauvignoniks. Kuna selle viinamarjasordi saagikus on suur, siis temast saab toota veidi lihtsamaid lauaveine, aga kuna ta on ikkagi ka samal ajal punaste kuninganna, siis Cabernet Sauvignonist luuakse ka maailma veinikultuuri tippteoseid. Esimesena meenub Bordeaux’ piirkond, kus ta on selle kasvupiirkonna üks kolmest peamisest punasest. Cabernet Sauvignon on uues maailmas vana tegija Võtame näiteks Tšiili. Meie Koyle Royale Cabernet Sauvignonis on tunda musta sõstart, põldmarju, ürte, kergelt šokolaadi ja tubakat. Täpselt nii nagu üks „kabernee“ olema peab. Toidust meenub kohe rosmariiniga maitsestatud lammas. Või võtame näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigi KWV Cabernet Sauvignoni, mõnusalt tumedaid marju, ürdisust ja puidusust, veidi kergema iseloomuga. Grill-lihaga paras paar. Uue maailma puhul ei saa üle ega ümber Austraaliast ja Californiast ning nende Cabernet Sauvignoni kultuurist. Austraalia Wolf Blass Yellow Label Cabernet Sauvignonis on tunda musta ploomi, musta sõstart, kergelt tamme ja tanniine. Tulemuseks on üks rohke karakteriga hästi tasakaalus vein. Ameeriklased tunnevad samuti Cabernet Sauvignoni läbi ja lõhki. Beringer California Cabernet Sauvignon on vanilliselt šokolaadine, kergelt mustasõstrane, ploom ja kirss samuti kenasti tunda. Sobib hästi vasikaga või punase veini hautistega. Cabernet Sauvignon on grill-lihaga paras paar Cabernet Sauvignon ja Prantsusmaa Loo lõpetuseks midagi täiesti erilist. Midagi, mis võibolla tahab tähtpäeva ja suurt punase veini armastust. Chateau d’Arsac Margaux. 70% Cabernet Sauvignon, 30% Merlot. Veinielamus. Elegantsed marjad, eriti kirss, diskreetne küps tanniin. Ulukid, liha, seened, isegi tuunikala. Kuulus Margaux’ apellatsioon ei vea alt. Head kaberneetamist!
12.21
…, aga kõik brändid pole konjakid. See on vana tõde, et konjakiks tohib nimetada vaid Prantsusmaa edalanurgast Cognac’i maakonnast pärit kuldkollast jooki. Prantslastele omaselt käib konjakiga kaasas palju kindlaksmääratud ajaloolisi kasvualasid, regulatsioone ja traditsioone. Vaatame kõike lähemalt! Kõik konjakid on brändid, aga kõik brändid pole konjakid Brändi ja konjak, kiired faktid Niisiis konjak on Cognac’ist, kõik muu on brändi. Konjaki viinamari on Ugni Blanc (90%) ja Folle Blanche (10%) ning vähesel määral Colombard. Ja nüüd algab hääldusharjutus, mis kõlab nagu kaunis luuletus. Konjaki viinamarjade kasvualasid on maakonnas ainult kuus – Grand Champagne, Petite Champagne, Borderies, Fins Bois, Bons Bois, Bois Ordinaires ja Bois Communs. Näiteks on meie valikus Petite Champange kasvualalt Reviseur Single Estate XO konjak, mille kogu seeria on kuulus oma erilise aromaatsuse poolest. Väike tootja, kes tahab teha ilusat konjakit. Reviseur Single Estate seeria on kuulus erilise aromaatsuse poolest Loomulikult võiksime oma „konjakikeldrist“ siia kirjutama jäädagi, aga mingid valikud peame tegema. Näiteks on põnev lugu Hine konjakimajaga, ainuke maja tänaseni, mis on saanud Tema Majesteedi kuninganna Elizabeth II kuningliku orderi, mis teeb Hine’ist Briti kuningakoja ametliku konjakivarustaja. Hine on olnud kuningliku orderi omanik aastast 1962. Hine Rare VSOP leiate siit. Või H by Hine VSOP siit. Hine’i konjakid on stiililt puuviljased, elegantsed ja ümarad, mida toetab taustal delikaatne puidusus, kasvukohad on neil ainult kahes tipus Grand Champagne ja Petite Champagne. Tuleb ka meeles pidada, et hea brändi võib olla täpselt samasugune maitse-elamus nagu hea konjak. Kõik, aitab nüüd küll faktidest. Vaatame, kuidas brändit-konjakit maitsta. Toome esile ühe mõnusa siidise brändi Fernando de Castilla Solera Reserva, siidine, õrn, väga seltskondlik. Hea brändi võib olla samasugune maitse-elamus nagu hea konjak Kas konjak ja brändi on vaid puhtalt maitsmiseks? Oi, ei. Maailma kokteiliklassikas on palju brändi või konjakiga kokteile. Cognac Manhattan, Cognac Old Fashioned, Sidecar, Vieux Carré, Cognac French 75, Corpse Reviver Nr 1, Konjaki-Brändi Negroni, lisaks ka sour-tüüpi kokteilid, isegi konjak & toonik ja konjaki Spritz. Ühesõnaga, see, et konjaki ja brändiga käib kaasas veidi elitaarsem hõng, ei tähenda seda, et seda jooki peab hoidma sametpadjal klaaskapis. Näiteks meie Reviseur Single Estate Cognac VS sobib imeliselt erinevatesse kokteilidesse. Konjak on täpselt samasugune hea kokteilide koostisaine nagu muu kange alkohol, lihtsalt kergelt peenema kuulsusega. Sidecar – maailma kokteiliklassikasse kuuluv brändi või konjakiga kokteil
12.21
Tõsi, Hispaanias osatakse teha väga head punast. Aga selle kõrval luuakse ka suurepärast valget ja hispaanlaste oma šampanjat ehk cavat. Hoiame siin loos aga fookuse punasel. Hispaania on suur ilus maa, lõunas soe vahemereline kliima, põhjas on tunda juba niisket ja jahedamat Atlandi lähedust. Veinikaart on seega kirju. Kuna ühes artiklis on pea võimatu anda täit ülevaadet Hispaania punasest veinikaardist, siis keskendume selles loos ainult kõige olulisemale. Crianza, Reserva ja Gran Reserva – mida need etiketil tähendavad? Hispaanlased on loonud lihtsa tammevaadi laagerduse süsteemi. Jäta meelde kolm nime ja kolm numbrit: Crianza 2/0,5; Reserva 3/1 ja Gran Reserva 5/1,5. Esimene number tähistab minimaalset laagerdumisaega, teine number näitab minimaalset aega tammevaadis. Loomulikult on siin süsteemis erandeid ja reegleid uuendatakse omajagu tihti, aga suur pilt on umbes täpselt selline. Toome näiteks Dominio Fournier Crianza, maitsev siidine kirss ja tumedad marjad, kergelt vanilli ja õrn tamm aroomis. Sobib suurepäraselt punase lihaga: Heas hinnas Crianza! Ärge nüüd ehmatage, siit tuleb magnum suuruses pudel ehk 2 tavasuuruses pudelit ühes suures pudelis. Beronia Reserva. Ilus Tempranillo – tume ploom, pehme šokolaadine maitsenüanss, kergelt vanilli, tumedad marjad, õrnalt nahkne. Lihtsam tassida ka, kaks pudelit kolisevad kotis, üks suur pudel mitte – loogiline! Tempranillo viinamari oma täies hiilguses Pata Negra Gran Reserva on hea lihtne näide Gran Reserva kategooriast, peaks ka ütlema, et rahakotile sõbralik. Värvuselt tume rubiinpunane. Aroom on jõuline, milles tammisust, vürtsi, kuivatatud puuvilju. Maitses jõuline, sametine, mahlane. Tasakaalus hape, musta ploomi noodid. Pika järelmaitsega. Ega rohkem polegi punaselt ilusamat kirjeldust oodata. Crianza, Reserva ja Gran Reserva valik meie kaupluste riiulitel ja ka e-poe digiriiulitel on muljetavaldav, sest Hispaaniast tuleb lihtsalt nii palju head punast veini ning tahame kogu seda headust ka oma klientideni tuua. Oleme veendunud, et igaüks, kes head punast hispaanlast otsib, leiab selle CityAlkost. CityAlkost leiab palju häid punaseid hispaanlasi
10.21
Rumm on tagasi. Pole õrna aimugi, miks rumm vahepeal alkoholi- ja kokteilimaailmas veidi tähelepanust eemale jäi, aga nüüd on rumm vägagi rõõmsalt staaritsemas nii kodustes baarikappides kui ka baaride kokteilimenüüdes üle maailma. Rummi valik CityAlko riiulitel on kariibidele omaselt kirju. Rummi lõbusad varjundid Rummid saab jagada kolmeks ja pooleks (on ka teisi jagamise võimalusi, aga teeme asja lihtsaks). Valged, kuldsed ning tumedad. Pooliku kategooria anname vürtsitatud rummidele. Ja lisame kohe alustuseks, et rumm on ideaalne koostisosa kokteilides, pole ime, et maailma kokteiliklassikas on nii palju maitsvaid rummiga kokteile. Näiteks Cuba Libre, Daiquiri, Pina Colada, Mojito, Mai Tai ja Old Cuban. Rummiga kokteile on kokteiliklassikas palju Hele rumm Valged rummid on maheda maitsega, enamasti mitmeid kordi destilleeritud ehk pigem õrnade lõhna- ja maitseomadustega. Hele rumm laseb kokteilis teistel koostisosadel särada ja pole ise väga tugevate iseloomuomadustega. Rummibränd Angostura Trinidad ja Tobagost tähendab automaatselt kõrget kvaliteeti, näiteks nende 3 aastat vaadis pikutanud Angostura White Reserva Rum. Kiire reis Dominikaani näitab, et Matusalem Platino on kergelt kaneeline ja troopikale omaselt kookose nüanssidega. Heledad on eriti head kokteilide koostisosad. Kuldne rumm Kuldsed rummid on karakteriga tegelased. Nemad küpsevad vanas tammevaadis, kus varem hoitud ameeriklaste burbooni, neile lisatakse ka suhkrukaramelli. Ja milline staaritsemine siin kategoorias käib, kõige esirinnas Barbadose kuldne Mount Gay Eclipse, kaneeli, banaani ja karamelli aroom, kergelt tammene ja röstine maitse. Sobib väga hästi puhtalt ja ka kokteilidesse. Tume rumm Tumedat rummi hoitakse neli aastat söestatud tammevaadis, neil on küllaga temperamenti ehk palju head maitset ning aroomi. Lisatud rohkelt suhkrukaramelli, maitses tihti kerged vürtsid ja puuviljad. Ja sobib väga kenasti ka puhtalt või jääga nautimiseks. Kes soovib reisida Fidžile? Maitserännak Plantation Fidžiga on täiesti võimalik. Seda soovitame proovida puhtalt või magustoidu kõrvale, sobib imeliselt. Ja loomulikult ei tohi unustada, et rumm sobib hästi ka magustoitude sisse, kes siis rummikooki ei tea?! Rumm sobib hästi ka magustoitude sisse Vürtsitatud rumm Vürtsitatud rummid on kuldsed või valged rummid, mis saavad oma iseloomuliku maitse ning lõhna – üllatus, üllatus – vürtsidest ja karamellist. Captain Morgan Spiced Gold on siin võiks öelda legendi staatuses. Kuldseid ja tumedaid soovitame proovida esmalt puhtalt, seal on nii palju põnevaid troopilisi noote, mida tasub kinni püüda! Rumm on maitsekas reis troopikasse
10.21
Mis asi see vegan vein veel on? Tahaks kohe küsida, et mis mõttes, kõik veinid on loogiliselt võttes taimsed? Vein on ju loodud viinamarjadest ehk kõik peaks olema 100% vegan. Aga ei ole. Teeme selle asja kohe selgeks! Mitte-vegan nüanss võib lisanduda veini valmistamise protsessis Jah, viinamarjad on taimsed, see on selge. Veini selitamine on veini vegan-temaatikas võtmetähtsusega. Nimelt kui viinamarjadest on mahl kätte saadud, siis selles samas mahlas võib leiduda imepisikesi kesta või seemne osakesi, nii pisikesi, et filter neid kinni ei püüa ja siis hakatakse veini selitama. Seda selleks, et kinni püüda see imepisike osake või maitsenüanss mahlas, mis veinimeistri arvates sinna kuuluma ei peaks. Kui veinimeister otsustab veini selitada (paljud veinimeistrid otsustavad seda ka mitte teha), siis võib loomseid osakesi veini sattuda. Sest veini selitajad võivad olla mitte-taimset päritolu. Veini loomne nimekiri Loomseteks koostisosadeks ehk selitajateks võivad olla näiteks kala põiest või sõraliste kontidest-kõõlustest saadud želatiin, kitiin koorikloomade ja putukate kestadest, munavalk albumiin või piimavalk kaseiin. Jah, see kõik kõlab üsna võikalt, kunagi olidki need selitajad n-ö põhilised. Õnneks areneb ka veinitootmine kiirel sammul ning tänapäeval on palju 100% taimseid selitajaid, näiteks mineraalsavi, aktiivsüsi, lubjakivi ja ränidioksiid. Kui etiketil on kirjas vegan, siis on vein 100% vegan Jah, nii lihtne see ongi. Kui etikett ütleb vegan, siis ta on sertifitseeritud ja 100% kindlaks tehtud, et vein on kogu ulatuses taimset päritolu. Sertifitseeritud vegan veinid on ka meie riiulitel kenasti olemas. Vegan veinid on ka CityAlkos kenasti olemas Melea veinisari Hispaaniast on 100% vegan Paljud veinimajad on hetkel n-ö ülemineku faasis ehk kuigi vein võib (juba) olla 100% vegan, siis etiketil see veel ei kajastu, nad pole lihtsalt jõudnud etiketti uuendada. Meie sortimendis on kenasti olemas Hispaania Melea veinisari, mis on juba pakendil märgitud – vegan. Melea sarjas on kenasti olemas nii valge Melea Verdejo Sauvignon Blanc, punane Melea Tempranillo ja roosa Melea Tempranillo Rosado. Kogu sari on ka orgaaniline ja nende veinifilosoofia on väga keskkonnasäästlik. Kogu Melea veinisari on vegan ja keskkonnasäästlik Kaunis Austria Dürnberg sari – 100% vegan Dürnberg on veinimaja Austrias, Falkensteini küla kandis, juba aastakümneid on nemad üritanud olla võimalikult looduslähedased ning 100% taimsed. Kogu seeria on leitav siit meie e-poest. Huvitav on see, et nende kahe maja näitel on 100% vegan veinide etiketid väga kaunid ja pigem loodusest inspireeritud. Kaunis vein, kaunis pudelis. Dürnberg vegan veinidel on kaunid etiketid
08.21
Proseccol on kõik olemas. Kindel geograafiline päritolu, pikad traditsioonid, suurepärane maitse, pigem taskukohane hind ning palju-palju itaalialikku kirge. Ja üha kasvav austajaskond. Prosecco geograafia ja viinamari Prosecco on Itaalia valge vahuvein, mida toodetakse Itaalia kirdeosas, Veneto ja Friuli-Venezia Giulia piirkondades. See jääb kaardil Dolomiitide ja Aadria mere vahele ehk mereline kliima soodsate niiskete tuultega. Proseccot toodetakse Glera nimelisest viinamarjast. Ainult ülalnimetatud piirkondades valmistatud vahuveini võib nimetada Proseccoks. Proseccot toodetakse Glera viinamarjast Mahepõllumajanduslik lähenemine on kenasti kohale jõudnud ka prosecco „kasvatamise“ protsessi. Näiteks on meie valikus suurepärane orgaaniline Novapalma Prosecco Organic. Värske, kerge, õrnalt puuviljane ja parajalt melonit. Ja kauba peale imekaunis etikett. Prosecco valmistamine ja rosé Prosecco valmistamise meetodit nimetatakse Charmat’ meetodiks (häälda „šarmaa“), šampanja valmistamise nimi on traditsiooniline šampanja meetod, kus teine kääritamine toimub pudelis, Prosecco teine toimub roostevabades tünnides. Roostevabas tünnis pole midagi halba, saab rohkem ja kiiremini. Värske lehekülg proseccomaailmas – Rosé Prosecco Täiesti uue värske lehekülje saame proseccomaailmas pöörata rosé proseccoga. Glera on valge mari, siis kasutatakse veini valmistamisel veidi Pinot Noir punast marja. Rosé prosecco on meie valikus nüüd esindatud, võiks öelda üsna rohkesti. Näiteks Brilla Prosecco Rosato – värske ja kerge nagu prosecco ikka, aga kergete maasika ja vaarika nootidega. No mis saaks parem olla? Või San Martino Prosecco Rosé – värsked puuviljad, maasikad ja ka õun. Ja pidage ikka meeles, vahuveini puhul on eriti oluline jook enne serveerimist külmaks saada. Prosecco ja toit Nagu oleme korduvalt oma kirjutistes märkinud, kindla piirkonna vein sobib alati kokku piirkonna köögipoolega. Kõik mis lähedal – pudelisse ja taldrikule ja lauale. Aeg on selle paika lihvinud. Prosecco sobib imehästi suupistetega: vinnutatud vorstid ja singid, pisikesed kanapeed, lahtised pirukad, pehmed juustud, õliga sai, küpsed tomatid. Kogu selle headusega sobib imehästi I Castelli Romeo & Giulietta Prosecco. Ühesõnaga – see kõik on kokkuvõtvalt hoole ja armastusega tehtud seltskondlik peotoit. Sõpradega koos maitsebki ju elu paremini. Itaallased teavad. Prosecco sobib imehästi suupistetega
08.21
Täiesti võimalik, et džinn on ja võib-olla jääbki maailma kõige populaarsemaks kangeks alkoholiks. Ei hakka liialt maailma müügistatistikasse süvenema, aga üks on selge – džinn figureerib kõikides kvaliteetsetes kokteilimenüüdes pigem palju kui vähe. Miks see nii on? Eks ikka seepärast, et džinn on nii hea maitsega ning temast on kokteiliklassikas paras ports kuulsaid kokteile. Džinn & toonik, Dry Martini, White Lady, Aviation, Negroni, kui nimetada mõned kuulsamad. Džinni tüübid Džinni võib jagada tüübi järgi nelja klassi: London Dry, Plymouth Gin, Old Tom, ja Genever. See on selline vana klassikaline jaotus. London Dry on kadakane ja pigem kuiv džinn, midagi kunstlikku lisada ei tohi, kõik peab olema taimedest, ürtidest ning viljadest endast destilleeritud. Üks kuulsamaid London Dry džinne on muidugi Beefeater London Dry oma veelgi kuulsamate punases rüüs monarhia-valvuritega. Plymouth Gin on vähem tsitruseline, kuid aromaatne ja vürtsikas London Dry stiilinäide Inglise edelaosast. Plymouth Gin üks ja ainus meil olemas. Old Tom on algselt magusam džinn, enam mitte, sobib mõrudatesse jookidesse. Genever tähistab džinni alguspäevi, genever on hollandi keeles kadakas, tegelikult tänasel päeval pigem vähe kadakane, mõnusa rikkaliku ja täidlase maitsega. Krahv Negroni tähtsus kokteiliajaloos Kokteiliajalugu on täis legende, müüte, mõistatusi ning tihtipeale ka palju kuulujutte. Raske on sadu aastaid hiljem aru saada, kas mõni kokteilijutuke on 100% tõsi. Krahv Negroni lugu on aga üsna kenasti dokumenteeritud. Aasta siis oli 1919 ja linnaks Firenze, kohaks Café Casoni. Krahv Negroni lemmikjook oli Americano (mitte segi ajada Americano kohviga, mis on pikem must kohv), mille retsept on võrdses osas Camparit ja punast vermutit, pikendatud mullliveega, garneeringuks ikka apelsiniviil, -koor või -sektor. Negroni kokteili sünd Ja nüüd läheb ajalugu veidi nüansirohkemaks. Kes vahetas mullivee džinni vastu. Kas seda palus teha krahv? Kas vahetuse tegi baarman ise kogemata või teadlikult? Kas krahv palus kangemat jooki ja baarman vahetas kiiruga mullivee džinni vastu? Tegelikult pole vahet. 1919. aastal sündis Negroni, Firenzes. Võrdses osas Camparit, punast vermutit ja džinni. Segatud jook, serveeritud tihti viskiklaasist jää ja apelsiniga. Itaalias-sõbrad teavad, et Negroni on Itaalia toidu- ja joogikultuuri oluline osa, sügavpunast mõru-magusat kokteili on isegi linnapildis tänavakohvikutes igal nurgal märgata. Negroni on Itaalia toidu- ja joogikultuuri oluline osa Loomulikult on meie valikus olemas Campari. Aga võib kasutada ka muud bitterit. Punane Martini Rosso vermut. Džinni on meil nii palju, et selleks peab tulema kauplusesse või vaatame meie džinnivalikult veebipoest. Kogu kaup pole meil veebis üleval ehk väga spetsiifiliste soovide korral tulge ikka kauplusse kohale! Saluti nagu itaallased ütlevad. Džinn on maailma kõige populaarsem kange alkohol
06.21
Kergelt puuviljane, mõnusalt maasikane, vaarikane kuni lõhnavate lillepahvakuteni välja. Mõnikord aga elegantselt kuiv ja vägagi tagasihoidlik ning vaoshoitud. See kõik käib kaasas roosa veini ja vahuveiniga. Rosé on üks mitmekülgne tegelane. Roosat viinamarja pole olemas Enne kui hakkame roosa veini karakterit avama, tuletame meelde ühe vana tõe. Roséd tehakse punastest viinamarjadest. Roosasid viinamarju meie planeedil veel ei eksisteeri. Punaste viinamarjade kestad annavad roosale veinile tema kauni värvi. Selge see, lähme nüüd edasi põnevama osa juurde. Marjane rosé Siin peame muidugi silmas maasikaid ja vaarikaid. Viimased on tihtipeale kõige esimesed roosa veini aroomi ja maitset kirjeldavad sõnad. Toome kohe ühe hea näite meie omast tootevalikust. Ducalis Prosecco Spumante Rose Extra Dry Itaaliast on värske ja elegantne prosecco. Välimuselt heleroosa, aroom on lilleline ja tunda on üsna tugevaid vihjeid maasikatele ja vaarikatele. Keskmise happesusega, puuviljane ja magusa alatooniga. Väga heas tasakaalus roosa prosecco. See ei ole loomulikult veel kõik. I Castelli Romeo & Giulietta Prosecco Rosé teeb suure roosa kummarduse proseccole üldiselt. Siin aga õrnalt mineraalne, maasikane ja kirsine. Kerge ja aromaatne. Raske on rosé’lt rohkem soovida. Loomulikult peaksid kõik roosad olema sarnaselt valgele (vahu-)veinile enne serveerimist jahutatud. Ja me ei vaata viltu, kui lahjendada roosat veini või vahuveini rohke jääga. Sörts mullivett ei tee ka liiga. Kes otsib suviseks aiapeoks kaunist kingitust, siis sellele veinietiketile on raske vastast leida. Imekaunis Tenuta Cocci Grifoni Tara Marche Rosato. Nimi on küll üsna pikk ja lohisev, aga see harmoneerub kenasti veini pika järelmaitsega. Maitses küpsed aprikoosid, aroomis küpsed luuviljad ja pirn. Õrnroosa värvus läheb loodetavasti kokku aia õitsvate roosidega ning külaliste päikese puudutatud põskedega. Vaoshoitum rosé Rosé kuulub ka šampanjariiulisse. Loomulikult pöörame nüüd pilgud Prantsusmaa Champagne’i poole. Lubage tutvustada, Vollereaux Brut Rosé de Saignée. Aastasadu traditsioone, marjade ning pinnase tundmaõppimist, ühe perekonna kirg luua midagi suurepärast. Aroomis alguses punased marjad, eriti maasikad, hiljem küpsetised ja vanill. 100% Pinot Noir ehk karakterit sellel roosal šampanjal jagub. Ilus pikk järelmaitse, pehme mullide tekstuur. Elegantne roosa. Me võiksime oma roosade valikust siin... vahutama jäädagi. Paraku kõike head ei jõua jagada. Aga soovitame hoopis ise proovida ning oma lemmikud leida. Viimase jokkerina anname hea vihje kiirustajatele. Otsid kingitust ja pakkida ei jõua? Siin on üks hea roosa Veuve Clicquot’ šampanja juba prantslaste poolt kenasti karpi pistetud!
05.21
Keskkonnasäästlik, orgaaniline, biodünaamiline, öko, naturaalne, jätkusuutlik… need suured sõnad on tulnud veinimaailma, et jääda. Ja loomulikult on suurte sõnade taga ka suured teod. Kohaliku kliima, pinnase ja kogemuste tunnetamine ise liigselt sekkumata on veinimaailma Trend Number Üks. Aga kuidas ja millist veini siis juua, et loodusele liiga ei teeks? Järgnevalt anname mõned lihtsad soovitused. Kohalik on sõbralik Täiesti arusaadav, et elame külmas Eestis. Seoses nelja aasta-ajaga on meil kasvatamise võimalused piiratud ning kõigelt head saaki ei saa. Aga viimasel ajal on Eesti kohalik veinilooming näidanud suuri edusamme ning maitseb ikka väga hästi. Samad sõnad käivad ka kange alkoholi kohta. Kohaliku mõiste võiks siin olla veidi laiem, loodame, et keegi ei pahanda, kui kutsume siin loos veini-kohalikuks tervet Euroopat. Kohalikku nautides jääb ära ülipikk transport ning eks ikka rohkem jääb meie enda joogimeistrile ka tasku. Häid näiteid ei pea kaugelt otsima, Eesti oma Nudisti Rabarbra rabarberivahuvein on võitnud paljude südamed. Kohalik on sõbralik ja maitseb hästi Traditsioonid loevad Mõned viinamarjad tahavad rohkem niiskust kui teised. Mõni aga naudib krõbekuiva pinnast. Aastasadade jooksul on viinamarjasortidel kujunenud oma kasvupiirkonnad. Pole mõtet (keskkonna-aspekti arvestades) Sauvignon Blanci hakata kasvatama ülikuivas piirkonnas, see nõuaks tohutut veeressurssi. Ehk tasuks osta veinimaale või veini piirkonnale omast viinamarja. Loire’i oru Sauvignon Blanc on kuulus üle maailma, viinapuud saavad kogu vajaliku pinnasest ise kätte. Ega neid seal keegi kastma hakka. Muidugi globaalse kliimasoojenemise kontekstis ei oska ennustada. Prantslased juba oskavad Sauvignon Blanci voolida, näiteks Loire’i Le Domaine Saget Pouilly Fumé, Guy Sagret on lihtsalt väga hea käega toodetud. Viinamarjad korjatakse Loire’i oru keskosast, jõe paremalt kaldalt. Pinnas sisaldab piirkonnale omast ränikivi. Rohkem kui kolmekümne aasta vanuste taimede juured on ennast uskumatult sügavale sirutanud. Nii imavad nad läbi merepõhja kivistisi sisaldavaid pinnasekihte viinamarjadesse ning vein saab omale iseloomuliku tolmuse mineraalsuse. Erinevatel viinamarjasortidel on oma kasvupiirkonnad Orgaaniline, naturaalne ja biodünaamiline Nende mõistete lahtiseletamiseks oleks vaja kirjutada raamat, paks raamat. Kokkuvõtvalt on aga lood nii, et selliste sõnadega märgistatud veinid ja tootjad ei kasuta ühtegi mittetaimset taimekaitsevahendit – tootjad oskavad looduslike nippidega viinapuid kahjustavatest tegelastest või bakteritest lahti saada. Biodünaamilise puhul loetakse ja arvestatakse looduse rütme veelgi suurema südamega. Novapalma Organic Pinot Grigio on üks väga hea ja maitsev näide orgaanilisest veinist. Orgaanilisel veinil ei kasuta mittetaimset taimekaitsevahendit Üllatus viimaseks – pakivein Teeme ühe asja kohe selgeks. Pakivein on sama vein, mis läheb pudelisse. Ainult ta on pakendatud kilekotti. Kunagi olid pakiveinid madala kvaliteediga ja halva kuvandiga, nüüd on see kõik muutunud või muutumas. Kui on suurem suvine seltskond – keskkonnasäästlikkuse mõttes, valige pakivein. Näiteks Crudo Catarratto Zibibbo Organic, kolm liitrit head Itaalia seltskonnaveini. Hoiame loodust ja loomulikult üksteist! Kvaliteet maitseb alati hästi! Suuremale seltskonnale vali pakivein
